5. nädal

Sel nädalal tegin Eesti Vabariigi sünnipäeva tõttu lõimingu kirjanduses ja matemaatikas. Sel päeval jäi kahjuks aktuse tõttu loodusõpetus ära. Ettevalmistus oli selleks suur ja võttis mitu päeva aega. Õnneks seekord õnnestus asi ilma vigadeta. Vahest ikka juhtub, et töölehtedele on viga sisse jäänud. Tundus, et ka õpilastele antud töökorraldus sobis ja nad töötasid väga usinasti kaasa.

Matemaatikas õppisime kümnendmurdude ümardamist ning liitmist. Ümardamise puhul tuli meelde tuletada ka naturaalarvude ümardamine, sest see oli õpilastel meelest läinud. Kümnendmurdude liitmine oli nende jaoks lihtsam teema, kuna see sarnanes väga naturaalarvude liitmisele. Oluline oli jälgida, et õiged järgud ja komad oleksid kohakuti. Muidugi tuli teema juures välja, et osadel õpilastel olid juba arvujärgud meelest läinud. See tähendab mulle, et tuleval nädalal tuleb arvujärgud üle korrata.

Loodusõpetuse tunnid jäid sel nädalal kahjuks täiesti ära. Teisipäeval oli aktus ja kolmapäeval oli vaba päev.

Eesti keeles ja kirjanduses said õpilased seekord päris palju kirjutada. Nädala lõpetasid nad arutlusega. Me olime selleks palju ettevalmistusi teinud. Ega nad ei rõõmustanud, et selline ülesanne neid ees ootas. Samas töid lugedes olin ma päris rõõmus, sest õpilased olid päris hästi kirjutanud. Mõtted olid head, aga muidugi õigekirjaga on teised lood.

Sel reedel külastasid minu tunde Johanna ja Kadi. Kuna praktika aeg oleme väga harva kohtunud, oli neid väga tore näha. Sai natukene muljeid vahetatud ning ka uusi mõtteid oma tundidesse.

Ainetevaheline lõimimine

Ainete lõimimine toimus kirjanduses ja matemaatikas. Teemaks oli Eesti Vabariik. Esimeses tunnis valiti endale paariline, kellega tööd koos tehti ja teises tunnis jätkus töö sama paarilisega. 

Mõlemas tunnis olid erinevad töölehed ja ülesanded. Õpetaja jagas esimesed ülesanded juhuslikult nii, et iga tööleht oleks klassis tegemisel. Kui paarilised said töö tehtud, tuli üks paariline õpetaja laua juurde. Võttis sealt kontroll-lehe ja läks oma kohale tehtud tööd kontrollima. Seejärel toodi kontroll-leht tagasi lauale ja valiti järgmine tööleht juba ise. Õpilased võisid kasutada oma õpikuid, töövihikuid, vihikuid kui ka päevikuid. Päeva lõpus toimus viktoriin. Kuna õpilased korjasid päev jooksul tehtud töö enda kätte kokku, siis ka viktoriini aeg võisid nad oma töölehti kasutada ja sealt vastuseid otsida.

Kirjanduse tunnis tehtud töö.

1. Luuletus Eesti kohta

    Õpilased pidid luuletusest leidma luuletuse tunnuseid. Kirjutama, mis liiki tekstiga on tegu, leidma     riimuvad sõnad, kirjeldama luuletuse meeleolu, luuletuse sõnumit ja lugema kokku, mitu salmi on       luuletusel.

2. Vanasõnade tööleht.

    Kõigepealt pidid ühendama vanasõna tema tähendusega. Kirjutama, mis on vanasõna ning lisama       ka ise ühe vanasõna koos tähendusega.

    Lõiming eesti keelega. Õpilased pidid valima ühe vanasõna koos tähendusega, kus märgivad               täishäälikuühendid ja teises vanasõnas kaashäälikuühendid.

3. Eesti lipp

    Õpilased pidid lugema Eesti lipu kohta, kuidas ja kus see tekkis ning mida tähendavad Eesti lipu         värvid. Seejärel pidid teksti põhjal küsimustele vastama.

    Lõiming matemaatikaga. Õpilased pidid teksti põhjal mõne küsimuse vastuse teada saamiseks             arvutama.

4. Rahvussümbolid ja riigisümbolid

    Sõnarägastikust tuli leida Eesti rahvus- ja riigisümboleid. 

Matemaatika tunnis tehtud töö.

1. Lüngtekst Eesti kohta. Õpilased pidid ümardama, võrdlema kümnendmurde.

2. Mõistatused. Mõistatused ja vastused olid kirjutatud kaardikeste peale. Õpilastel tuli ühendada          mõistatus õige vastusega. Ülesande õigsust sai kontrollida sellega, et kaardi teisel poolel olid              teisendused. Kui teisendused omavahel sobisid oli ülesanne õigesti lahendatud.

3. Suitsupääsukese lüngtekst. 

   Õpilased pidid arvutama. 

   Lõiming kirjandusega. Õpilased pidid teksti põhjal küsimustele vastama.

   Lõiming loodusõpetusega. Kaardi tundmine.

Viktoriin.

Viktoriin võttis kokku selle, millega õpilased päeva jooksul töötasid. Õpilased võisid oma töölehti kasutada. Õpilased said päeva aluses kohe teada, et päev lõpus on viktoriin ja seetõttu teadsin nad, et nad peavad ka korralikult oma tehtud tööd ise kontrollima. 

4. nädal

Esmaspäeval külastas minu tunde Sirje Piht. Nagu ikka, tekitas see ärevust ja pabistamist.  Tean, et sel päeval ei läinud mul just kõige paremini. Mul on hea meel, et me saime vahepeal tervelt ühe tunni rääkida nii minu antud tunnist kui ka üleüldiselt praktikast. Selle päeva suurim märksõna mulle on tunnikokkuvõte. Ehk siis tuleb kohe kindlasti jälgida tunni viimaseid 10-t ja 5-te minutit. Samuti pean ma paremini mõtlema tehtud tööde kontrollimise peale ning andma lastele rohkem valikuvõimalusi lahendavate ülesannete osas. Mõtlemist mulle edaspidiseks tööks on palju.

Selle nädala jooksul hakkasin ma ennast koolis paremini tundma. Alles nüüd tunnen ma, et hakkan klassiga harjuma ja klass on vist ka minuga harjuma hakanud. Vähemalt see nädal saime me küll päris hästi omavahel läbi. Tegelikult on see uskumatu, kui kaua võib harjumine aega võtta. Samas 24 õpilasega ei olegi võimalik kohe lähemalt tutvuda.

See nädal tegin mitu grupitööd. Matemaatikas oli paaristöö ja loodusõpetuses tegid 4-liikmelistes gruppides plakatit. Mulle endale tundus, et neile meeldib koos töötada. Loodusõpetuses võisid nad nutitelefonidest informatsiooni juurde otsida. Varemalt sai neid ka hoiatatud, et telefoni tohid kasutada ainult siis, kui kasutada seda õppimise eesmärgil. Loomulikult ei saa ma olla täiesti kindel, et mitte keegi ei teinud seal telefonis ka midagi muud, aga nii palju, kui ma klassis ringi käisin ja õpilaste tööd jälgisin, siis õpilased tegid küll hoolega tööd. Minu 5. klass on kunstiklass. Tore oli näha, et peaaegu igas rühmas leidus 1 või 2 õpilast, kes hakkasid hoolega oma looma või lindu plakatile joonistama. Enda kooliajast mäletan, et joonistamine oli viimane asi, mida tavaliselt taheti teha. Pigem ikka prinditi pilte välja.
Ainult ühe õpilase puhul olen ma märganud, et kui on võimalik paaristööd või grupitööd teha, et siis ta tahab pigem üksi jääda. Vahest on see olnud võimalik (näiteks matemaatikas kahooti puhul), aga suuremate tööde puhul olen ma pidanud teda ise kuskile määrama või minema temaga eraldi rääkima, et ta endale grupi valiks. Kui ma temaga rääkima ei lähe, siis ta istubki vaiksel üksinda oma koha peal. Samas ma ei ole muidu märganud, et ta teistest eemale hoiaks või ei suhtleks.
Igaljuhul näen, et grupitöid võib nendega teha küll.

Eesti keele tunnis iseseisva töö aeg pean ma alati klassi jälgima, sest mitme õpilase emakeel ei ole eesti keel ja seetõttu vajavad nad päris tihti lausete või ülesannete ümbersõnastamist. Praeguseks ma juba tean, kes rohkem abi vajavad. Paraku võib jääda mul mõni teine seetõttu vähem tähelepanuta. Õpetaja on mulle mitu korda pärast tunde maininud, et mõni õpilane hoidis ka mitu korda kätt üleval, aga kuna ma seda ei märganud, siis õpilane loobus või läks mul lihtsalt aega, enne kui ma tema juurde jõudsin. Õpetajaks saamise juures on mul veel palju õppida.

3. nädal

Eesti keeles ja kirjanduses tunnen ma ennast kõige ebakindlamalt. Ma ei teagi täpselt, miks. Võib-olla seetõttu, et mu enda kõrvaleriala on matemaatika ja olen eesti keelega vähem kokku puutunud. Samuti olid selle nädala teemad seotud arutamisega ning arutlust on klassis raskem juhtida, kui näiteks teha ja kontrollida ülesandeid. Kirjanduse tunni tõttu lugesin läbi Ivan Soopani raamatu "Kõik poisid ei saa suureks". Lugemiskontrolli valmistas küll lõplikult nende enda õpetaja, aga mina sain pärast lugemiskontrolli järgmisel tunnil õpilastega läbi sõnarägastiku küsimuste üle arutada. Eesti keeles tegid õpilased käänete ja sõnaliikide teemal kontrolltöö. Selle kontrolltöö tulemusi sain mina parandada. Kuna kontrolltöö oli üsna pikk, siis võttis parandamine väga kaua aega. Iseenesest oli seda tööd lihtsam parandada kui loodusõpetuse kontrolltööd. Seda arvatavasti seetõttu, et eesti keele kontrolltöös sai üldiselt õigeks lugeda ainult ühe konkreetse vastuse.

Vaatlustundides loodusõpetust vaadates tekkis mul loodusõpetuse ees hirm. Seal on nii palju teemasid ja õpilastel on lisaks ka küsimusi. Antavat teemat tuleb väga hästi tunda ning võimalusel materjali endale arendamiseks juurde otsida. See nädal mulle loodusõpetuse tunni andmine hakkas meeldima. Internetist on võimalik leida videoid, mis on antud teemadega seotud ja annavad teemale lisaks midagi uut teada. Lisaks meeldib õpilastele videote vaatamine. Ma ise tunnen, et tahaks nendega rohkem katseid teha, kuid selle nädala teemad ei olnud sellised, millele oleksin sobivat katset leidnud.
Tunni ettevalmistus võtab tavaliselt päris palju aega, sest erinevatel teemadel materjalide otsimine ongi ajakulukas.
Õpilased tegid ka kontrolltööd. Nagu ma enne ütlesin, siis loodusõpetuse tööde parandamine oli päris keeruline. Seda seetõttu, et põhjalikult tuli läbi mõelda iga õpilase vastus. Võimalikke õigeid vastuseid võis päris palju olla, terve vastus olenes igast sõnast, mis vastusesse kirjutati.

Matemaatikas andsin enamik tunnid üksi, sest õpetaja oli haige. Alguses oli see päris raske. Õpilaste käitumine muutus natukene, sest klassi taga enam "päris" õpetajat ei olnud. Kodus tunni peale mõeldes ja laste käitumist analüüsides, läks järgmine päev juba tunni andmine paremini ja ka õpilased arvestasid minuga paremini. Selle nädala jooksul tegelesime murdarvudega. Kui kümnendmurdude ja mõõtühikute vaheliste seosteni jõudsime, muutus õppimine väga tõsiseks. Me vaatasime koos õpilastega üle näited, aga näited tekitasid õpilastes väga palju küsimusi ja 45 minutit läks nii kiiresti mööda, et kaugemale me ei jõudnudki. Järgmine päev tuli õnneks ka matemaatikaõpetaja kooli. Temaga asja arutades, soovitatas ta mul õpilastele ühte videot näidata. Video õpilastele sobis ja see oli minu jaoks täiesti uskumatu, et eelmisel päeval täiesti võimatu asi, tundus neile järgmine päev arusaadav. Selle üle oli mul loomulikult hea meel.

Tegevuskava ja aruandlus

Nädal	Tegevuste kirjeldus (vaadeldavad ja proovitunnid, antud tunnid, muu tegevus)
I nädal	Vaatlesin 4. tundi (inimeseõpetus, matemaatika, kunst ja klassijuhatajatund, loodusõpetus)
II nädal	Eesti keel- 1 tunni vaatlen, 1 tunni annan Matemaatika – 2 tundi vaatlen, 3 tundi annan Loodusõpetus – 1 tunni vaatlen, 1 tunni annan Kirjandus – 1 tunni vaatlen
III nädal	Eesti keel- 3 tundi Matemaatika- 5 tundi Loodusõpetus -2 tundi Kirjandus – 2 tund
IV nädal	Eesti keel- 2 tundi Matemaatika- 5 tundi Loodusõpetus - 2 tund Kirjandus – 1 tund
V nädal	24.02 - vaba Eesti keel- 3 tundi Matemaatika- 4 tundi Loodusõpetus – 1 tund Kirjandus – 2 tundi
VI nädal	Eesti keel- 2 tundi Matemaatika- 5 tundi Loodusõpetus – 2 tundi Kirjandus – 1 tund
VII nädal	Eesti keel- 2 tundi Matemaatika- 2 tundi Loodusõpetus – 2 tundi Kirjandus – 1 tund
VIII nädal	Eesti keel- 1 tundi Loodusõpetus – 2 tundi Kirjandus – 1 tund

Tegevuste lõpparuanne:

Kokku vaadeldud tunde (arv): 9 tundi

Kokku antud tunde (arv): 58

2. nädala kokkuvõte

See nädal ma mõned tunnid veel vaatlesin ja siis asusin ka ise tunde andma. Kahjuks on kooli tabanud haiguste aeg. Minu klassis peaks olema 24 õpilast, aga igapäevaselt oli minu klassis kohal umbes 13 õpilast. Mõni õpilane on olnud lausa 2 nädalat järjest haige ja ma polegi temaga veel kohtunud.  Algselt oli mul oma antavates tundides õpilaste istumisplaanid tehtud, et nimed paremini meelde jätta. Kuna õpilasi on nii vähe olnud, siis poole klassi nimed on juba üsna hästi meeles.

Selle nädala matemaatikas õppisin ma koos õpilastega selgeks geogebra programmi kasutamise. Õpilased olid seda ka varem kasutanud, aga tegelikult nad väga hästi seda programmi ei mäletanud. Tunni alguses näitasin neile mõningaid asju ja tutvustasin programmi üldisemalt. Nägin, et õpilased olid üsna ehmunud, sest see kõik neile küll meelde ei tahtnud jääda. Ma üritasin õpilasi rahustada, et neile on juba e-maili peale juhendid saadetud ja seal on kõik lahti kirjutatud. Koos tööjuhendiga töötades tekkis neil küll küsimusi, aga kui me koos uuesti lugesime, siis tegelikult said nad aru küll, mis tegema pidid. Pigem tekkisid küsimused sellest, et kiiruga loeti ülesannet, aga põhjalikult sellesse ei süvenetud.
See nädal õppisime ja kordasime erinevaid nurkade liike. Üritasin leida neile mitmekülgseid ülesandeid ning lahendada ülesandeid nii suuliselt, kirjalikult, tööd arvutis kui ka nendega mängides. Samuti tegid nad nädala lõpu poole tunnikontrolli.

Eesti keeles pidin nendega käändeid kordama. Selle peale tegime tunnikontrolli. Õppisime ka ümberjutustamist. Seal tegin ma ise vea. Ma eeldasin, et õpilased teavad paremini, mis see on ja et see ei vaja väga palju kordamist. Paraku ei saanud päris paljud õpilased sellest mõttest õigesti aru ja alles peale tundi kodus sellele mõeldes, tekkisid mul mõtteid, mida ma oleksin pidanud paremini tegema. Ka õpetaja ei osanud seda oodata.

Loodusõpetuse tunnis tegime koos õpilastega katse, mis neile väga meeldis. Katse puhul tuli juhendis olulistele asjadele mitu korda tähelepanu pöörata, et katse tegemine neil välja tuleks.

Selle nädala jooksul sain ma juba mitmeid töid parandada. Kuigi esimesel praktikal sain ka selles osas kogemust, siis on see endiselt keeruline. Alati tuleb mul õpetajaga asjad läbi rääkida, aga kui juba töid parandada, siis tekib ikka ja jälle uusi küsimusi, sest õpilased leiavad väga erinevaid lahendamisviise.

PEDAGOOGILISE  PRAKTIKA  PLAAN

Kool: Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Praktikandi nimi: Marianne Koitla

Juhendaja õpetaja nimi:

Jaana Skvortsova, Kristi Väär, Marje Liedemann, Sirje Märjamaa

                 

Nädalapäev	Klass	Tunni toimumise aeg (vahetus)	1.	2.	3.	4.	5.	6.	7.	8.
Esmaspäev	5B	8.00 – 8.45	E
		9.55 – 10.40			M
		11.00 – 11.45				M
Teisipäev		8.00 – 8.45	LO
		8.55 – 9.40		Ki
		13.10 – 13.55						M
Kolmapäev 24.02 - kooli ei ole.		8.55 – 9.40		LO
		13.10 – 13.55						M
Neljapäev		8.00 – 8.45	M
		9.55 – 10.40			E
Reede Toimuvad:  12.02 26.02		8.00 - 8.45	E
		9.55 - 10.40			Ki