Ainetevaheline lõimimine

Ainete lõimimine toimus kirjanduses ja matemaatikas. Teemaks oli Eesti Vabariik. Esimeses tunnis valiti endale paariline, kellega tööd koos tehti ja teises tunnis jätkus töö sama paarilisega. 

Mõlemas tunnis olid erinevad töölehed ja ülesanded. Õpetaja jagas esimesed ülesanded juhuslikult nii, et iga tööleht oleks klassis tegemisel. Kui paarilised said töö tehtud, tuli üks paariline õpetaja laua juurde. Võttis sealt kontroll-lehe ja läks oma kohale tehtud tööd kontrollima. Seejärel toodi kontroll-leht tagasi lauale ja valiti järgmine tööleht juba ise. Õpilased võisid kasutada oma õpikuid, töövihikuid, vihikuid kui ka päevikuid. Päeva lõpus toimus viktoriin. Kuna õpilased korjasid päev jooksul tehtud töö enda kätte kokku, siis ka viktoriini aeg võisid nad oma töölehti kasutada ja sealt vastuseid otsida.

Kirjanduse tunnis tehtud töö.

1. Luuletus Eesti kohta

    Õpilased pidid luuletusest leidma luuletuse tunnuseid. Kirjutama, mis liiki tekstiga on tegu, leidma     riimuvad sõnad, kirjeldama luuletuse meeleolu, luuletuse sõnumit ja lugema kokku, mitu salmi on       luuletusel.

2. Vanasõnade tööleht.

    Kõigepealt pidid ühendama vanasõna tema tähendusega. Kirjutama, mis on vanasõna ning lisama       ka ise ühe vanasõna koos tähendusega.

    Lõiming eesti keelega. Õpilased pidid valima ühe vanasõna koos tähendusega, kus märgivad               täishäälikuühendid ja teises vanasõnas kaashäälikuühendid.

3. Eesti lipp

    Õpilased pidid lugema Eesti lipu kohta, kuidas ja kus see tekkis ning mida tähendavad Eesti lipu         värvid. Seejärel pidid teksti põhjal küsimustele vastama.

    Lõiming matemaatikaga. Õpilased pidid teksti põhjal mõne küsimuse vastuse teada saamiseks             arvutama.

4. Rahvussümbolid ja riigisümbolid

    Sõnarägastikust tuli leida Eesti rahvus- ja riigisümboleid. 

Matemaatika tunnis tehtud töö.

1. Lüngtekst Eesti kohta. Õpilased pidid ümardama, võrdlema kümnendmurde.

2. Mõistatused. Mõistatused ja vastused olid kirjutatud kaardikeste peale. Õpilastel tuli ühendada          mõistatus õige vastusega. Ülesande õigsust sai kontrollida sellega, et kaardi teisel poolel olid              teisendused. Kui teisendused omavahel sobisid oli ülesanne õigesti lahendatud.

3. Suitsupääsukese lüngtekst. 

   Õpilased pidid arvutama. 

   Lõiming kirjandusega. Õpilased pidid teksti põhjal küsimustele vastama.

   Lõiming loodusõpetusega. Kaardi tundmine.

Viktoriin.

Viktoriin võttis kokku selle, millega õpilased päeva jooksul töötasid. Õpilased võisid oma töölehti kasutada. Õpilased said päeva aluses kohe teada, et päev lõpus on viktoriin ja seetõttu teadsin nad, et nad peavad ka korralikult oma tehtud tööd ise kontrollima.